Teisel pool maailma: Kangaroos, koalas and maggots

Möödunud on kaks nädalat ja juhtunud on nii mõndagi huvitavat. Internetti mul endiselt ei ole ja elu on nii kiire olnud, et täna on esimene päev, kus leidsin aega raamatukokku internetti kasutama tulla.

Selle kahe nädala jooksul on mul olnud täpselt 2 vaba päeva, aga ma olen nüüd ennast kokku võtnud ja hakanud enne ja peale tööd ka siiski ennast rohkem liigutama, et siin olemisest ikka viimast võtta.

Vast kõige suurem uudis on see, et Liis lahkus Sydneyst. Ta ei leidnud mitte kuidagi tööd endale ja otsustas farmi kasuks. Leidis endale üsna kiirelt ühe väikse farmi, kus ta on põhimõtteliselt koduabiline. Aitab loomadega tegeleda, korrastab aeda, koristab ja teeb süüa. Peale paari päeva sinna jõudmist talle igaljuhul väga meeldis seal. Kahjuks hiljem pole temaga kontaktis olnud.

Teine suurem uudis on see, et nii mina, kui ka käts kolisime vahepeal. Mina kolisin oma tänava teise otsa ja käts kolis enda kõrvaltuppa. Seega mõlemad elame samas kandis, kus ennegi.

Aga kahjuks ei ole minu uus elamine vanaga mitte võrreldavgi. See koht sai valitud tänu sellele, et tegu on mu vanade korterikaaslaste sõbrannaga ja ma sain selle vägaväga odavalt. Selle odava hinnaga kadusid kahjuks ka kõik mugavused. Oma toa asemel on mul nüüd nurk, mida eraldab koridorist suur kapp ja sinna mahub vaid voodi. Ka pole mul enam konditsioneeri, mis mind esimestel öödel ülimalt häiris ja korter ise on ka tunudvalt vanem ja ka natuke räpakam. Kõik eluks vajalik on seal siiski olemas ja mõtlesin, et tänu odavale hinnale saan ka rohkem raha säästa ja kuna mul siiski mõlgub mõttes plaan Sydneyst varsti lahkuda, siis elab ilusti üle need paar nädalat nendes tingimustes. Paar päeva tagasi aga sain aru, et see siiski ei olnud kõige mõistlikum otsus. Seda seetõttu, et akendel pole võrke ees ja aknaid totaalselt sulgeda ei ole võimalik. Esimestel päevadel see ei häirinud, aga kuna viimased päevad on kõvasti sadanud, siis nüüd on tingimused seal päris halvaks läinud. Igasugused putukad, mis tavaliselt elavad põõsastes ja mida ei näe, on vihma eest varju otsides meile tuppa ronimas. Kuna akendel võrke pole, siis on neil selleks ka vaba tee. Täna proovime igasuguste vahenditega neid tappa ja ka blokeerida nende sisse saamise kuidagi. Kui see aga peaks ebaõnnestuma, siis arvatavasti kolin ma sealt varsti välja, sest üldiselt ma väga ei pirtsuta, aga see on sõna otseses mõttes rõve.

Olin juba ooperimajja tööle minekust alates planeerinud, et lähen üks päev peale tööd botaanika aeda, aga siiamaani ei olnud veel jõudnud. Eelmisel esmaspäeval sain, aga kohe peale tööd Kätsiga kokku, käisime ühes muuseumis ja siis hiljem ka botaanika aias. Tegu oli ühe hästi suure pargiga, kus kasvas palju erinevaid taimi ja nende kõigi kohta oli võimalik siltidelt ka midagi lugeda. Ilmaga meil väga vedas ja oli mõnus õhtupoolik. See koht oleks ideaalne pikniku pidamiseks ja sealt avanes ka vapustav vaade Sydney linnale.

Oma esimesel vabal päeval käisin ma koos korterikaaslastega ühes Sydney ääres asuvas Wildlife Park'is. See oli lihtsalt imeline koht. Sain lõpuks ometi kängurut katsuda ja ka koaalaga lubati pilti teha. Leidsin sealt ka veel rääkiva kakaduu ja igasuguseid muid huvitavaid elukaid. Õhtul käisime veel linnapeal lällamas ja lõppkokkuvõttes võisin oma vaba päeva vägagi kordaläinuks lugeda. Järgmine päev oli siis mu teine vaba päev ja see kulus magamisele, pakkimisele ja kolimisele.

Laupäeval oli meil siin Australia day. See on nende iseseisvuspäev, aga tähistatakse seda siin üsna sama moodi nagu meil jaanipäeva. See on vaba päev keset suve, seega saavad kõik kokku ja grillivad ning pidutsevad. Hommikul olin tööl ja kõigil inimestel oli seljas, kaasas või keha küljes mingi Austraaliale omane asi. Küll olid lipud näkku maalitud, küll lipuvärvides särgid seljas. Ka enamustel autodel oli akna vahelt väljas Austraalia lipp. Peale tööd läksin ka mina endiste korterikaaslaste juurde grillima ja ühtlasi ka nende uue maja soolaleivale. Arvasin, et see saab olema rahulik ja varakult lõppev grilliõhtu, aga ma eksisin rängalt. Pidu oli ülimalt uhke ja vägagi meeleolukas ning varasest lõpust ei tulnud midagi välja. Jäin ööseks sinna ja järgmisel päeval läksime IKEA'sse hommikust sööma ja neile uude majja mööblit soetama.

Esmaspäeval oli meil esimene suurem ühine üritus töökaaslastega. Nimelt kolisid 3 töökaaslast kokku ja pidasid nüüd suure soolaleiva peo maha. Rahvast oli palju ja korter sai korralikult sisse õnnistatud. Nägin seal ka Kellyt ja Kristinit üle pika aja. Sai plaani peetud ja läheme vist järgmise nädala lõpus paaripäevasele tripile kuhugile loodusesse. Rendime auto ja hangime telgi. Ma väga loodan, et see plaan meil ka välja tuleb, sest ausalt öeldes on natuke kõrini siin Sydneys linnas sees passimisest.

Ülalpool sai ka mainitud, et viimased paar päeva on kõvasti sadanud. Sydneys sadas 2 päeva järjest põhimõtteliselt ilma ühegi pausita, aga vihm ei olnud väga tugev ja tänu sellel on siis kõik väga hästi. Gold Coastil, kus me enne elasime, aga nii hästi ei läinud. Terve Queenslandi maakond, kaasa arvatud suuremad linnad nagu Brisbane ja Cold Coast on üle ujutatud. Paar päeva enne seda, kui vihm meile jõudis, olid seal paduvihmad ja 6 tornaadot. Hetkel hakkab seis normaliseeruma ja ka vee tase langeb vaikselt, aga endiselt on sajad tuhanded inimesed ilma elektrita ja kümned tuhanded inimesed avakueeritud ja ootamas, mis nende kodudest alles on jäänud.

Hetkel võin oma koha valikuga üsna rahul olla. Sest mõned nädalad tagasi möllasid meist natukene lõunapool suured metsatulekahjud ja nüüd on meist natukene põhja pool suured üleujutused. Sydneyt pole aga ükski neist otseselt puudutanud.

Praeguselt hetkel elangi ootuses. On veel mõned asjad, mida tahaks teha, ja mõned kohad, kus tahaks käia, siin Sydneys, aga üldiselt tahaks juba edasi liikuda. Tahaks uusi kohti ja uusi seikluseid. Paari nädala jooksul proovin nüüd kõik need asjad tehtud saada ja selleks ajaks on seal põhja pool vast olukord vähe kuivemaks ka läinud. Põhja poole minekust räägin ma selle pärast, et umbes kahe kuu pärast on lõunas asuvate suurlinnade ilm juba üsna jahe. Temperatuurid jäävad üldiselt siiski alla 20 ja see ei ole see ilm, mida ma siia Austraaliasse nautima tulin. Kuhu täpselt minna, ma veel ei tea, aga küll selle jõuab välja mõelda.

Juttu jätkus kauemaks seekord.

Kahjuks arvan, et ka järgmise postituseni läheb kaua aega, kui ma vahepeal juhuslikult kuhugi interneti ühendusega kohta ei peaks kolima.

Kes lugeda ei viitsi, võib pilte vaadata!

Bye-Bye Liis