Teisel pool maailma: 2013

Eelmisest postitusest on möödas poolteist nädalat ja mul on selle aja jooksul üks vaba päev olnud. See on ka põhjus, miks siiamaani aastavahetuse sündmustest kirjutada ei ole jõudnud.

Aastavahetus möödus mul sel aastal tööpostil ja ausalt öeldes väga ei kahetsegi. Mul oli õnn töötada VIP alas, kus oli lauateenindus. Õhtu möödus väga lõbusas meeleolus ja inimesed olid ülimalt lahedad. Sain ka parima vaate ilutulestikule, mis Sydneys saada oli võimalik. Tulevärk oli ikka võimas küll. Ise ma sellest kahjuks pilte teha ei saanud, kuna viimane asi mida ma oma telefoni ekraanilt nägin oli, et kell on 00.00 ja siis sai aku tühjaks. Aga õnneks töökaaslastelt sain pilte ja mõned varastasin netist ka. Lõpetasime tööpäeva alles kella 4 ajal hommikul ja peale seda jäime töökaaslastega veel istuma ja uut aastat tähistama sinna. Seega sain ma ainult 2 tundi magada öösel ja läksin järgmisel päeval juba jälle tööle. Õhtul kella 6 ajal koju jõudes olin nii surnud, et vajusin kohe voodisse ja magasin 16 tundi.
Oma ainsal vabal päeval korraldasin ma enda juures Eestlaste uueaasta istumise. Mul olid kõik korterikaaslased terve nädala Tasmaanias, seega oli meil vaba maja. Käisin päeval ja kaevasin siin kohalikust supermarketist isegi verivorstid ja hapukapsa välja. Eelmisel päeval olin ka oma vanemate üülilaheda jõulukingi kätte saanud, mis sisaldas ka suurel hulgal kalevi komme. Seega oli meil väga rikkalik ja vägagi kodune pidulaud. Nautisime sööki, jooki ja seltskonda ning magama saime alles varavalges.
Järgmine märkimist väärt sündmus juhtus minuga eile õhtul. Peale tööd käisin töökaaslastega väljas. Oli väga mõnus õhtu ja minu suureks üllatuseks sain isegi kella 3 ajal öösel bussiga linnast koju. Enne ma polnud veel neid ööbusse avastanud. Koju jõudes selgus aga kurb tõsiasi, et ma olin suutnud oma võtme ära kaotada. Kui olin umbes 10 korda uksekella lasknud, hakkas mulle asi kahtlane tunduma. Helistasin siis korterikaaslasele ja tuli välja, et mitte kedagi ei ole kodus. Nagu enne mainitud olid nad kõik Tasmaanias aastavahetusel ja kõne hetkel nad alles sõitsid Sydney poole. Ma väga ei lasknud ennast sellest uudisest heidutada ja otsustasin üle mitme aia meie tagaaeda turnida. Toast tagaaeda läheb meil lükanduks, millel on tiba nigelam lukk. Seega tundusin ma ennast nagu salaagent ja leiutasin endale pesulõksude küljest kaks traati ja üritasin nendega seda lukku lahti muukida. Tuleb välja, et see siiski ei ole päris nii lihtne kui filmides tundub ja avada mul seda ust ei õnnestunud. Niisiis ei jäänud mul muud üle, kui aiamööblist ja õllekastidest endale voodi ehitada ja tagaaias magada. Kui teised paari tunni pärast koju jõudsid, ajasid nad mind üles ja viimased hommikused unetunnid said oma voodis veedetud. Homme lähen lasen endale uue võtme teha.
Täna oli mul lõpuks jälle vaba päev. Hommikul uimerdasin üsna kaua, aga lõpuks võtsin kokku ennast ja läksin linna. Käisin paar kohta läbi, kus eile käisime ja uurisin, ega võtit leitud ei ole. Kahjuks ei teandud keegi sellest võtmest mitte midagi. Peale seda otsustasin Austraalian museumi minna. Selle käiguga jäin igati rahule. Nägin isegi ehtsate dinosuruste skelette. Need olid ikka ulmeliseslt suured loomad. Teine huvitav ruum seal muuseumis oli kivimite ruum. Austraalia loodus on igasuguste erinevate kaevandatavate maavarade poolest ikka väga rikkalik.

Vahetult enne aastavahetust saime ka halva uudise, et peame kõik siit korterist välja kolima, kuna omanik tahab seda tagasi saada. Nagu lepingus ette nähtud oli, anti meile kuu aega enne teada. Seega 27. Jaanuaril peame siit läinud olema. Praegusel hetkel otsime kõik koos uut sarnast kolme magamistoaga korterit. Homme läheme kolme kohta vaatama. Selle otsimisega telegevad minu õnneks rohkem nemad. Praeguse töögraafiku kõrvalt oleks mul üsna raske aega leida elukoha otsinugte jaoks. Seega loodan ma nende peale, et nad leiavad meile uue sarnase koha.
Ma ei teagi, kas olen seda juba jõundud mainida, aga Kätlin on ka vahepeal töö leidnud endale ühes Šokolaadipoe all asuvas kohvikus. Ja ka Liisil on homme tööintervjuu. Loodame parimat. Kui Liis ka nüüd tööle peaks saama, siis oleks see esimene hetk selle kahe Austraalias oldud kuu jooksul, kus me kõik kolmekesi samal ajal tööl käime.

Homme on mul veel üks vaba päev ja lubab erinevate allikate kohaselt 42-46 kraadi kuuma. Nii kõrget temperatuuri polegi siin veel varem kogenud. Eks näis, mis meist alles jääb homme.
Praegusel hetkel on Lõuna-Austraaliat üldiselt ületamas kuumalaine ja Melbourne ja Adelaide ümbruses ning Tasmaanias on suured tulekahjud. Tasmaanias on asi eriti hull. Sajad inimesed on kadunud ja ka mu korterikaaslaseid evakueeriti seal ühest hotellist ühel öösel. Eelmise nädala alguses kuulsin uudistest, et nädala jooksul ennustati Adelaide ümbruses kuni 54 kraadist kuuma, aga kahjuks ei ole mul infot, kas nii kõrge temperatuur sinna jõudsid ka või mitte.
Ma loodan, et peala homset hakkab väheke jahedamaks minema jälle, sest ma olen ülejäänud nädala iga päev tööl ja sellise kuumaga töötada on täielik surm. Viimased paar tööpäeva oli ka konstanselt päike lagipähe ja üle 30 kraadi.

Loodetavasti on varsti jälle midagi huvitavat kirjutada.
Senikaua võite pilte vaadata.