Kangaroos, koalas and maggots

Möödunud on kaks nädalat ja juhtunud on nii mõndagi huvitavat. Internetti mul endiselt ei ole ja elu on nii kiire olnud, et täna on esimene päev, kus leidsin aega raamatukokku internetti kasutama tulla.

Selle kahe nädala jooksul on mul olnud täpselt 2 vaba päeva, aga ma olen nüüd ennast kokku võtnud ja hakanud enne ja peale tööd ka siiski ennast rohkem liigutama, et siin olemisest ikka viimast võtta.

Vast kõige suurem uudis on see, et Liis lahkus Sydneyst. Ta ei leidnud mitte kuidagi tööd endale ja otsustas farmi kasuks. Leidis endale üsna kiirelt ühe väikse farmi, kus ta on põhimõtteliselt koduabiline. Aitab loomadega tegeleda, korrastab aeda, koristab ja teeb süüa. Peale paari päeva sinna jõudmist talle igaljuhul väga meeldis seal. Kahjuks hiljem pole temaga kontaktis olnud.

Teine suurem uudis on see, et nii mina, kui ka käts kolisime vahepeal. Mina kolisin oma tänava teise otsa ja käts kolis enda kõrvaltuppa. Seega mõlemad elame samas kandis, kus ennegi. 

Aga kahjuks ei ole minu uus elamine vanaga mitte võrreldavgi. See koht sai valitud tänu sellele, et tegu on mu vanade korterikaaslaste sõbrannaga ja ma sain selle vägaväga odavalt. Selle odava hinnaga kadusid kahjuks ka kõik mugavused. Oma toa asemel on mul nüüd nurk, mida eraldab koridorist suur kapp ja sinna mahub vaid voodi. Ka pole mul enam konditsioneeri, mis mind esimestel öödel ülimalt häiris ja korter ise on ka tunudvalt vanem ja ka natuke räpakam. Kõik eluks vajalik on seal siiski olemas ja mõtlesin, et tänu odavale hinnale saan ka rohkem raha säästa ja kuna mul siiski mõlgub mõttes plaan Sydneyst varsti lahkuda, siis elab ilusti üle need paar nädalat nendes tingimustes. Paar päeva tagasi aga sain aru, et see siiski ei olnud kõige mõistlikum otsus. Seda seetõttu, et akendel pole võrke ees ja aknaid totaalselt sulgeda ei ole võimalik. Esimestel päevadel see ei häirinud, aga kuna viimased päevad on kõvasti sadanud, siis nüüd on tingimused seal päris halvaks läinud. Igasugused putukad, mis tavaliselt elavad põõsastes ja mida ei näe, on vihma eest varju otsides meile tuppa ronimas. Kuna akendel võrke pole, siis on neil selleks ka vaba tee. Täna proovime igasuguste vahenditega neid tappa ja ka blokeerida nende sisse saamise kuidagi. Kui see aga peaks ebaõnnestuma, siis arvatavasti kolin ma sealt varsti välja, sest üldiselt ma väga ei pirtsuta, aga see on sõna otseses mõttes rõve.

Olin juba ooperimajja tööle minekust alates planeerinud, et lähen üks päev peale tööd botaanika aeda, aga siiamaani ei olnud veel jõudnud. Eelmisel esmaspäeval sain, aga kohe peale tööd Kätsiga kokku, käisime ühes muuseumis ja siis hiljem ka botaanika aias. Tegu oli ühe hästi suure pargiga, kus kasvas palju erinevaid taimi ja nende kõigi kohta oli võimalik siltidelt ka midagi lugeda. Ilmaga meil väga vedas ja oli mõnus õhtupoolik. See koht oleks ideaalne pikniku pidamiseks ja sealt avanes ka vapustav vaade Sydney linnale.

Oma esimesel vabal päeval käisin ma koos korterikaaslastega ühes Sydney ääres asuvas Wildlife Park'is. See oli lihtsalt imeline koht. Sain lõpuks ometi kängurut katsuda ja ka koaalaga lubati pilti teha. Leidsin sealt ka veel rääkiva kakaduu ja igasuguseid muid huvitavaid elukaid. Õhtul käisime veel linnapeal lällamas ja lõppkokkuvõttes võisin oma vaba päeva vägagi kordaläinuks lugeda. Järgmine päev oli siis mu teine vaba päev ja see kulus magamisele, pakkimisele ja kolimisele.

Laupäeval oli meil siin Australia day. See on nende iseseisvuspäev, aga tähistatakse seda siin üsna sama moodi nagu meil jaanipäeva. See on vaba päev keset suve, seega saavad kõik kokku ja grillivad ning pidutsevad. Hommikul olin tööl ja kõigil inimestel oli seljas, kaasas või keha küljes mingi Austraaliale omane asi. Küll olid lipud näkku maalitud, küll lipuvärvides särgid seljas. Ka enamustel autodel oli akna vahelt väljas Austraalia lipp. Peale tööd läksin ka mina endiste korterikaaslaste juurde grillima ja ühtlasi ka nende uue maja soolaleivale. Arvasin, et see saab olema rahulik ja varakult lõppev grilliõhtu, aga ma eksisin rängalt. Pidu oli ülimalt uhke ja vägagi meeleolukas ning varasest lõpust ei tulnud midagi välja. Jäin ööseks sinna ja järgmisel päeval läksime IKEA'sse hommikust sööma ja neile uude majja mööblit soetama.

Esmaspäeval oli meil esimene suurem ühine üritus töökaaslastega. Nimelt kolisid 3 töökaaslast kokku ja pidasid nüüd suure soolaleiva peo maha. Rahvast oli palju ja korter sai korralikult sisse õnnistatud. Nägin seal ka Kellyt ja Kristinit üle pika aja. Sai plaani peetud ja läheme vist järgmise nädala lõpus paaripäevasele tripile kuhugile loodusesse. Rendime auto ja hangime telgi. Ma väga loodan, et see plaan meil ka välja tuleb, sest ausalt öeldes on natuke kõrini siin Sydneys linnas sees passimisest.

Ülalpool sai ka mainitud, et viimased paar päeva on kõvasti sadanud. Sydneys sadas 2 päeva järjest põhimõtteliselt ilma ühegi pausita, aga vihm ei olnud väga tugev ja tänu sellel on siis kõik väga hästi. Gold Coastil, kus me enne elasime, aga nii hästi ei läinud. Terve Queenslandi maakond, kaasa arvatud suuremad linnad nagu Brisbane ja Cold Coast on üle ujutatud. Paar päeva enne seda, kui vihm meile jõudis, olid seal paduvihmad ja 6 tornaadot. Hetkel hakkab seis normaliseeruma ja ka vee tase langeb vaikselt, aga endiselt on sajad tuhanded inimesed ilma elektrita ja kümned tuhanded inimesed avakueeritud ja ootamas, mis nende kodudest alles on jäänud. 

Hetkel võin oma koha valikuga üsna rahul olla. Sest mõned nädalad tagasi möllasid meist natukene lõunapool suured metsatulekahjud ja nüüd on meist natukene põhja pool suured üleujutused. Sydneyt pole aga ükski neist otseselt puudutanud. 

Praeguselt hetkel elangi ootuses. On veel mõned asjad, mida tahaks teha, ja mõned kohad, kus tahaks käia, siin Sydneys, aga üldiselt tahaks juba edasi liikuda. Tahaks uusi kohti ja uusi seikluseid. Paari nädala jooksul proovin nüüd kõik need asjad tehtud saada ja selleks ajaks on seal põhja pool vast olukord vähe kuivemaks ka läinud. Põhja poole minekust räägin ma selle pärast, et umbes kahe kuu pärast on lõunas asuvate suurlinnade ilm juba üsna jahe. Temperatuurid jäävad üldiselt siiski alla 20 ja see ei ole see ilm, mida ma siia Austraaliasse nautima tulin. Kuhu täpselt minna, ma veel ei tea, aga küll selle jõuab välja mõelda.

Juttu jätkus kauemaks seekord. 

Kahjuks arvan, et ka järgmise postituseni läheb kaua aega, kui ma vahepeal juhuslikult kuhugi interneti ühendusega kohta ei peaks kolima.

Kes lugeda ei viitsi, võib pilte vaadata!

Bye-Bye Liis

The Rocks Discovery Museum

Aboriginal art

Royal Botanic Gardens

Wildlife Park

Lebbbbooo

Eee....What's up duck

Hello, have a cracker?

Australia day

Lucys first time

Drinking-Jenga

GoPro

Pole jälle päris pikalt jõudnud siia. Ma hakkan eelmise postituse lõpust jutuga pihta ja jutu käigus tuleb ka välja miks siia jõudnud pole.

See kuum päev, mis tulema pidi, oli ikka väga kuum. Mina ei ole varem midagi sellist oma elus kogenud. Olen küll olnud kuumas kliimas, kus koos päikesega läheb temperatuur üle 40 või siis hästi niiskes ja kuumas ekvatoriaalses kliimas, aga see oli midagi täiesti uut. Temperatuur tõusis 42 kraadini, oli enamasti pilves ja tuul oli üsna tugev. Õhk oli metsikult kuiv. See kõik andis kokku sellise efekti, et kui ukse avasid, siis oli tunne nagu keegi laseks fööniga kuuma õhku näkku. Väljas oli täiesti võimatu olla. Ma käisin ainult kiirelt korterikaaslastega autoga poes ja panin pesu kuivama väljas 5 min. Ülejäänud päeva istusin toas ja nautisin konditsioneeri. Parim näide sellest, kui kuum ja kuiv väljas oli, on see, et suur saunalina kuivas peale pesumasinas käiku väljas 30 minutiga ära. Väiksemad asjasd olid 10-15 minutiga kuivad. Tegime teistega koos nalja, et väljas oleks nagu üks suur kuivati. Olin üsna õnnelik oma jaheda toa üle ja nautisin kodust päeva. Väga huvitav selle ilma juures oli see, et kell 12 öösel oli veel 39 kraadi, aga kell 8 hommikul, kui ma üles ärkasin, et tööle minna oli temperatuur langenud 24 peale ja puhus jahe tuul. Terve järgnev päev oli pigem jahedapoolne.

Ülejäänud aja, mis nende kahe postituse vahe jäi, olin ma tööl. Laupäeval pidin küll ennast varem töölt ära paluma, kuna olin saanud mingi väikse viiruse külge. Pühapäeval tundisn ennast veel tööl olles natuke kahtlaselt, aga edasi läks juba paremaks. Nüüd olen terve kui purikas.

Täna oli mul üle nädala aja lõpuks vaba päev. Ajasin normaalsel ajal voodist üles ennast ja tulin kätsi ja liisi juurde. Siin käisime kohalikus rannas ja selle kõrval asuvatel kaljudel. Seal kaljude vahel oli tekkinud looduslik bassein, kus me üsna kaua sulistasime. Edasine plaan on minna siia lähedale kuhugile taco nightile tacosid sööma ja siis edasi öist linna pildistama, kuna käts ja liis pole veel käinud öösel kusagilt kõrgemalt Sydneyt vaatamas.

Ja nüüd kõige suurem uudis. Otsustasin endale hilise jõulukingi teha ja ostsin endale kaamera. Kaamera nimi on siis GoPro Hero 3 ja tegu on ülimalt väikese kaameraga, millega saab teha väga kvaliteetseid pilte ja videot. Mõeldud on see kaamera ekstreemspordi jäädvustamiseks, seega on see ka vee ja põrutuskindel. Lähemalt saab uurida selle kohta siit.
Nüüd saan ma siis ka ise igal pool pilte teha ja loodan siis mingi aja pärast ka oma tegemistest mingi videoklipi kokku panna.

Selle kaamera tellimisega seotud tegemistele kulus ära ka kogu minu internett ja ma ei raatsinud veel uuendada seda. Seega sellepärast ei saanud ma ka varem teiega oma suurt uudist jagada.

Selle nädala lõpuni olen nüüd iga päev tööl. Eks näis, mis järgmine nädal toob.

Siit ka valik katsetusi uue kaameraga:

Pühendused Härra Luntsule

Üks lühike klipp ka

2013

Eelmisest postitusest on möödas poolteist nädalat ja mul on selle aja jooksul üks vaba päev olnud. See on ka põhjus, miks siiamaani aastavahetuse sündmustest kirjutada ei ole jõudnud.

Aastavahetus möödus mul sel aastal tööpostil ja ausalt öeldes väga ei kahetsegi. Mul oli õnn töötada VIP alas, kus oli lauateenindus. Õhtu möödus väga lõbusas meeleolus ja inimesed olid ülimalt lahedad. Sain ka parima vaate ilutulestikule, mis Sydneys saada oli võimalik. Tulevärk oli ikka võimas küll. Ise ma sellest kahjuks pilte teha ei saanud, kuna viimane asi mida ma oma telefoni ekraanilt nägin oli, et kell on 00.00 ja siis sai aku tühjaks. Aga õnneks töökaaslastelt sain pilte ja mõned varastasin netist ka. Lõpetasime tööpäeva alles kella 4 ajal hommikul ja peale seda jäime töökaaslastega veel istuma ja uut aastat tähistama sinna. Seega sain ma ainult 2 tundi magada öösel ja läksin järgmisel päeval juba jälle tööle. Õhtul kella 6 ajal koju jõudes olin nii surnud, et vajusin kohe voodisse ja magasin 16 tundi.
Oma ainsal vabal päeval korraldasin ma enda juures Eestlaste uueaasta istumise. Mul olid kõik korterikaaslased terve nädala Tasmaanias, seega oli meil vaba maja. Käisin päeval ja kaevasin siin kohalikust supermarketist isegi verivorstid ja hapukapsa välja. Eelmisel päeval olin ka oma vanemate üülilaheda jõulukingi kätte saanud, mis sisaldas ka suurel hulgal kalevi komme. Seega oli meil väga rikkalik ja vägagi kodune pidulaud. Nautisime sööki, jooki ja seltskonda ning magama saime alles varavalges.
Järgmine märkimist väärt sündmus juhtus minuga eile õhtul. Peale tööd käisin töökaaslastega väljas. Oli väga mõnus õhtu ja minu suureks üllatuseks sain isegi kella 3 ajal öösel bussiga linnast koju. Enne ma polnud veel neid ööbusse avastanud. Koju jõudes selgus aga kurb tõsiasi, et ma olin suutnud oma võtme ära kaotada. Kui olin umbes 10 korda uksekella lasknud, hakkas mulle asi kahtlane tunduma. Helistasin siis korterikaaslasele ja tuli välja, et mitte kedagi ei ole kodus. Nagu enne mainitud olid nad kõik Tasmaanias aastavahetusel ja kõne hetkel nad alles sõitsid Sydney poole. Ma väga ei lasknud ennast sellest uudisest heidutada ja otsustasin üle mitme aia meie tagaaeda turnida. Toast tagaaeda läheb meil lükanduks, millel on tiba nigelam lukk. Seega tundusin ma ennast nagu salaagent ja leiutasin endale pesulõksude küljest kaks traati ja üritasin nendega seda lukku lahti muukida. Tuleb välja, et see siiski ei ole päris nii lihtne kui filmides tundub ja avada mul seda ust ei õnnestunud. Niisiis ei jäänud mul muud üle, kui aiamööblist ja õllekastidest endale voodi ehitada ja tagaaias magada. Kui teised paari tunni pärast koju jõudsid, ajasid nad mind üles ja viimased hommikused unetunnid said oma voodis veedetud. Homme lähen lasen endale uue võtme teha.
Täna oli mul lõpuks jälle vaba päev. Hommikul uimerdasin üsna kaua, aga lõpuks võtsin kokku ennast ja läksin linna. Käisin paar kohta läbi, kus eile käisime ja uurisin, ega võtit leitud ei ole. Kahjuks ei teandud keegi sellest võtmest mitte midagi. Peale seda otsustasin Austraalian museumi minna. Selle käiguga jäin igati rahule. Nägin isegi ehtsate dinosuruste skelette. Need olid ikka ulmeliseslt suured loomad. Teine huvitav ruum seal muuseumis oli kivimite ruum. Austraalia loodus on igasuguste erinevate kaevandatavate maavarade poolest ikka väga rikkalik.

Vahetult enne aastavahetust saime ka halva uudise, et peame kõik siit korterist välja kolima, kuna omanik tahab seda tagasi saada. Nagu lepingus ette nähtud oli, anti meile kuu aega enne teada. Seega 27. Jaanuaril peame siit läinud olema. Praegusel hetkel otsime kõik koos uut sarnast kolme magamistoaga korterit. Homme läheme kolme kohta vaatama. Selle otsimisega telegevad minu õnneks rohkem nemad. Praeguse töögraafiku kõrvalt oleks mul üsna raske aega leida elukoha otsinugte jaoks. Seega loodan ma nende peale, et nad leiavad meile uue sarnase koha.
Ma ei teagi, kas olen seda juba jõundud mainida, aga Kätlin on ka vahepeal töö leidnud endale ühes Šokolaadipoe all asuvas kohvikus. Ja ka Liisil on homme tööintervjuu. Loodame parimat. Kui Liis ka nüüd tööle peaks saama, siis oleks see esimene hetk selle kahe Austraalias oldud kuu jooksul, kus me kõik kolmekesi samal ajal tööl käime.

Homme on mul veel üks vaba päev ja lubab erinevate allikate kohaselt 42-46 kraadi kuuma. Nii kõrget temperatuuri polegi siin veel varem kogenud. Eks näis, mis meist alles jääb homme.
Praegusel hetkel on Lõuna-Austraaliat üldiselt ületamas kuumalaine ja Melbourne ja Adelaide ümbruses ning Tasmaanias on suured tulekahjud. Tasmaanias on asi eriti hull. Sajad inimesed on kadunud ja ka mu korterikaaslaseid evakueeriti seal ühest hotellist ühel öösel. Eelmise nädala alguses kuulsin uudistest, et nädala jooksul ennustati Adelaide ümbruses kuni 54 kraadist kuuma, aga kahjuks ei ole mul infot, kas nii kõrge temperatuur sinna jõudsid ka või mitte.
Ma loodan, et peala homset hakkab väheke jahedamaks minema jälle, sest ma olen ülejäänud nädala iga päev tööl ja sellise kuumaga töötada on täielik surm. Viimased paar tööpäeva oli ka konstanselt päike lagipähe ja üle 30 kraadi.


Loodetavasti on varsti jälle midagi huvitavat kirjutada.
Senikaua võite pilte vaadata.

Inimesed telkisid juba hommikul ooperimaja kõrval, et õhtul ilutulestikku näha

Instagram teeb imesid

Harbour Bridge sajas erinevas värvis

Need raketid tulid vee alt

Panoraam meie vaatest

Väsinud, aga õnnelik crew

nomnomnom

Vanemate kingipakk

Mu imeline voodi tagaaias

Müts

 

Cheers!