Tänasega sai meil täpselt kuu aega Austraalia pinnal täis ja kohe hakkas juhtuma. Tegelikult juba eile ma siin tegin skeeme ja sain hakkama sellega, et laupäeval saaksin ma kolida Martini ja Mari juurde korterisse ja see tähendaks, et meil oleks kolme peale täitsa oma eestlaste korter.
Ärkasin mina siis täna üles, peas mõtted uude korterisse kolimisest ja suur uudishimu vaadata maili, et kas on uudiseid töö kohta. Kuna aga hommikul netti meil ei olnud, siis tegelesin ma üsna kaua teiste asjadega, kuni lõpuks sai uudishimu minust võitu ja ma läksin läbi telefoni oma mailide kallale. Sealt vaatas vastu mulle mu kaua oodatud mail, et ma olen tööle võetud. Seega võiks öelda, et nüüd on kõik korras, töö ja hea elamiskoht olemas, ja unistuste elu paradiisis, ookeani ääres, võiks alata, aga .....................
Siin on üks suur AGA. Ja see oli üks väike lause selles mailis. See ütles, et olen oodatud 4.dets õppepäevale. See tähendas aga seda, et ma oleks pidanud olema veel üle 2 nädala ilma tööta ja esimese palga oleks alles napilt enne jõule saanud. See pani mind tõsiselt järele mõtlema selle üle, et kuidas siin maailma kuklapoolel oma elukesega hakkama saada. Päris mitu erinevat varianti suutsin välja mõelda, kuid ükski ei tundunud väga paljutõotav ja nii jõudsingi ma oma ideeni.
Nimelt istun ma praegu umbes 12 tundi hiljem tänasest ärkamisest oma toas, lennupilet Sydneysse ostetud ja tunnen ennast üsna õnnelikuna.
Seega jõudsin ma oma suure mõtlemise tulemusena selleni, et kui ma juba kuu aega olen siin Gold Coastil tööd otsinud ja pole midagi asjalikku leidnud, siis ei tasu vist väga oodata, et see suur õnn mulle ka järneva paari nädala jooksul sülle langeb. Otsustasin, et tuleb edasi liikuda ja minna sinna, kus rohkem tööd on. Kuna ma just paar päeva tagasi olin Krizuga(endine kooliõde) rääkinud ja ta mainis, et Syndey's otsitakse väga intensiivselt töölisi, siis tundus loogilise valikuna just sinna suunduda. Alguses oli väike kahtlus, kas see on ikka õige samm, aga mida rohkem ma sellel mõtlesin, seda rohkem see mõte mulle meeldima hakkas. Seega selline nagu ma juba olen, mõeldud-tehtud, otsisin natuke netis ja saingi endale lennupileti laupäevaks. Kell 10 õhtul maandun Sydneys ja esimesed ööd saan õnneks Krizu juures peavarju. Jõuab natukene kohaneda ja tööotsingutega pihta hakata. Eks siis hiljem näis kuhu edasipidi pikali saab visata.
Ka Kätlin ja Liis plaanivad mulle järgi tulla. Koos ei saa me kahjuks minna, kuna neid hoiab toa rendileping siin veel 2 nädalat kinni.
Nüüd tuleb siin ennast kokku pakkida ja läheb jälle põnevaks.
No comments:
Post a Comment