Töö ise on üsna huvitav. Näeb palju erinevaid huvitavaid inimesi ja satub kohtadesse, kuhu muidu vist ei juhtuks. Aga see süsteem ja inimesed ei ole just väga vaimustavad. Kõik inimesed on üle motiveeritud ja on täiesti kindlad, et kui nad 10 aastat ilusti ustele koputavad, siis neist saavad firmaomanikud.
Süsteem on selline, et ma lähen kella 10-ks tööle, siis pean tund aega oma müügikõnet harjutama oma õpetajaga koos. Ehk siis ma pean ühte ja sama juttu rääkima umbes 20 korda tunni aja jooksul. Siis on umbes pool tundi koosolek, kus firma omanik räägib, kuidas kõik me varsti omame oma kontorit ja juhime selle firma filiaali kusagil teises linnas. Seejärel on umbes tund autosõitu ja olemegi umbes kella poole 1 ajal koputamispiirkonnas. Siis esimesed 3 tundi on kodus ainult lapsed ja vanurid, kuna tööinimesed on sellel ajal ju tööl. Vanurid ja lapsed kahjuk ei kvalifitseeru meie annetajate hulka. Seega selle aja käime me ringi ja loodame, et mõnel tööinimesel juhtub vaba päev olema. Ja siis viimased 2 tundi on see aeg, kus on võimalik müüki teha. 6-st, kui potentsiaalsed annetajad koju jõuavad, peame lõpetama, kuna seadus ei luba peale kuute enam inimesi tülitada. Seejärel jällegi tund autosõitu ja pärast seda õhtul annetuste kohta paberite täitmine kontoris.
Seega kokkuvõte on selline et ma olen tööl umbes 10 tundi, aga realselt kasulikku tööd teen sellest ajast 2 tundi. Olles tööl 10-st 8-ni olen ma koju jõudes ka suht väsinud ja ei jaksa suurt midagi teha enam. Seega on kõik mu päevad üsna tuimad ja ühesugused.
Kokkuvõttes tulen ma vist peale homset tööpäeva ära sealt, kuna seda päevast aega saan ma palju kasulikumalt uue töökoha otsimiseks ära kaustada.
Aga muidu on kõik väga mõnus. Ilmad lähevad aga aina ilusamaks. Üks päev oli siin juba püsivalt üle 30 kraadi terve päev. Kodus hakkame ka oma korterikaaslastega üha paremini läbi saama ja laupäeval üritame vist mingi suuremat sorti peo korraldada.
Järgmise korrani,
Cheers!
No comments:
Post a Comment