Farm

Kui eelmist postitust kirjutades tundsin ma ennast natuke tõbistelt, siis pühapäevaks olin ma juba väga nohuseks jäänud ja enesetunne ei olnud üldse hea. Seega ei teinud me ka sel päeval mitte midagi. Ma proovisin ennast igal võimalikul viisil ravida ja püsisin enamus päevast autos. Peaks mainima, et ülimalt vastik on olla haige 30 kraadises kuumuses ja eriti veel siis, kui sul ka kodu ei ole ning parim võimalus on pusa seljas kuumas autos magada ja higistada. See ravimine aga kandis vilja ja õhtuks oli enesetunne juba parem ning järgmisel hommikul ärgates olin küll veel nohune, aga enesetunne oli juba üsna hea.

Meie kaua oodatud esmaspäev ei toonud aga midagi head. Meie käik tööagendi juurde oli täiesti mõttetu. Ka sellel naisel ei olnud meile mingit tööd pakkuda ja võttis meilt ainult cv-d ja lubas teada anda, kui mingi tööots kusagilt tuleb. Kuna muud üle ei jäänud, siis helistasime uuesti Jackile ja teatasine, et soovikisme tema juurde tööle tulla. Sai kokku lepitud, et järgmisel hommikul peame kell 9 kohal olema ja saame juba samal päeval alustada. Seejärel sõitsime ülejäänud päeva veel ainukesena läbi sõitmata piirkonda ja see oli vaieldamatult üks ilusamaid kohti, kus käinud oleme. Tegu oli küll lihtsalt väikeste küngaste vahel olnud oruga, kus olid ainult põllud, aga kõik oli ülimalt värviline ning see vaade meenutas lapitekki.

Teisipäeva hommikul olime täpselt kell 9.00 Jacki uksetaga, kuid majas oli ainult tema naine, kes oli meid nähes väga imestunud ning saatis meid oma majja asju lahti pakkima. Hiljem tuli välja, et me ei olnud kursis sellega, et siin keerati ka kellasid ning tegelikult olime me kohale ilmunud tund aega varem. Sellest ka see segadus. Vähemalt saime tänu sellele enne töö algust natuke oma elamisega tutvuda.

Maja iseenesest väga suur ei ole, aga meile kolmele on siin ruumi rohkem kui küll. Minul on üks magamistuba, Käts ja Liis on teises magamistoas ning peale selle on siin veel ülisuur elutuba, köök, suht suur esik ja veel üks magamistuba. Kuna aga vannituppa saamiseks tuleb seda magamistuba läbida, siis seal keegi ei maga. Tegu on aga vana majaga, seega leidub siin igasugu elukaid. Vannitoas on meil konnad, kes enamasti asuvad vetsupotis ja kui vett lasta, siis on neil veepark. Mõnikord jõuavad mõned sealt ka välja ronida, seega vetsu minnes peab ette vaatama, et mõnele peale ei astu/istu. Pööningul elab keegi, kes teeb jubedat lärmi. Meil pole õnnestunud veel kindlaks teha, kes see on , aga tekib selline tunne nagu ta kohati liigutaks mööblit seal üleval. Esimesel ööl arvasime, et siin majas kummitab, kuna see loom seal üleval astub täpselt sama moodi nagu inimene. Ka hiired on siin majas esindatud ning ega ka igasugustest putukatest puudust ei tule. Iga õhtuselt istub meil ukse taga üks psühhopaadist rohutirts, kes konstantselt hüppab vastu seina. Koerte asemel on meil maja ees päris mitu pulli. Seega on meil siin paras segasummasuvila.

Praeguseks hetkeks oleme siin farmis olnud juba nädala ja siiamaani meile väga meeldib. Töö poole pealt oleme enamasti aedasid parandanud, kuid paar päeva tegelesime ka ühe kündmisseadme kokku panemise ja traktori taha monteerimisega. Mul kulus ka üks pärastlõuna lehmade vaktisneerimisele kaasa aitamisele. Seega töö kontimurdev ei ole. Ülesandeid jagavad meile Jack ja tema poeg, kes on mõlemad väga lahedad. Enamasti liigume siin ringi ATV-dega, aga Kätlinil õnnestus korra ka traktori rooli istuda ja ma olen mõned korrad siin kohalikke autosid kasutanud. Tööd alustame iga päev õnneks alles kella 8-st, seega päris kell 5 üles ärkama ei pea. Tööd teeme esmaspäevast reedeni ja nädalavahetused on vabad.

Oma esimesel vabal nädalavahetusel käisime laupäeval Goondiwindis hobuste võiduajamist vaatamas. See oli väga huvitav kogemus, kuna Austraalias ei ole see mitte tavaline üritus vaid kõik panevad ennast väga uhkelt riides ja see meenutab kohati rohkem balli. Kuid see ei takista neid üsna julgelt alkoholi tarbimast ning ka panustamine käib seal väga hoogsalt. Meie tundsime ennast oma riietuselt üsna võõrkehadena, aga see ei takistanud meid päeva nautimast. Pühapäeva me lihtsalt puhkasime ja valmistumise uueks töönädalaks.

Elustiilis on tulnud teha ka väiksed muudatused, mis kohati valmistavad isegi raskuseid. Kuna lähim pood asub 80 km kaugusel, siis poes käime ainult korra nädalas ning kolmele väga erinevate söömisharjumustega inimesele nädalaks toiduvarude soetamine on üsna raske. Ka see temperatuuri kõikumine häirib meid endiselt natukene. Kuna päevase ja öise temperatuuri vahe on peaaegu 20 kraadi, siis isegi kui temperatuur iseenesest nii madalale öösel ei langegi, siis meil on ikkagi öösiti üsna külm. Paar viimast ööd olen lausa pusaga maganud.

Praeguse seisuga jääme siia farmi arvatavasti pikemaks. Paari nädala pärast peaks tulema ka üks vaba nädal enne kui puuvilla korjamiseks läheb.

Nagu mainitud sai, on olud üsna kõrbeseks muutunud

Järjekordne kummituslinn

Pood, bensiinijaam ja postimaja ühes hoones

Ustav majavalvur Kalev

Masinapark

Austraalia - Ilusate päikeseloojangute maa

Juhiks tähelepanu ka tagaplaanil seisvate inimeste riietusele

Panustamine täies hoos

Reedeõhtune fotoshuut

OZ oss