Teisel pool maailma: Imeline Singapur

Nonii, pole ammu siia jõudnud. Põhjuseid selleks on seekord mitu. Esiteks on üsna palju tegemist olnud kogu aeg. Teiseks pole me alates Londonist kordagi normaalseid pistikuid näinud ja kolmandaks pole igal pool maailmas siiski nii head wifi võimalused kui Eestis.

Viimane kord sai siis Sri Lankalt kirjutatud. Sealt hotellist viidi meid taksoga lennujaama ja me tõepoolest ei pidanudki midagi kogu selle lõbu eest maksma. Ka õhtusöök seal oli imeline. Õhtul startis lennuk meil Singapuri poole.

Koos ajavahega olime hommikul kell 7 seal kohal ja meie suureks õnneks oli ka meie pagas Londinist ilusti otse Singapuri jõudnud. Selleks hetkeks oli meie magamise graafik juba täiesti segamini. Midagi ei saanud enam aru, kas oli öö või päev. Olime kõik surmväsinud, kui me Singapuri lennujaama jõudsime. See lennujaam muide oli omaette vaatamisväärsus. Kõik oli ülivõrdes ja vägaväga uhke. Ühest terminalist teise sõitis selline asi nagu Skytrain. Seal olles mõistsime, et meil on vaja esimeseks ööks hotelli, sest muidu me lihtsalt ei saa nautida seda linna, kuna me nii väsinud olime. Saimegi kohe lennujaamast endale hotelli bookida ja sellega läks ka väga hästi. Saime sooduspakkumise üsna korralikku hotelli. Sinna kohale jõudes jäime kohe magama. Panime endale õhtuks äratuse ja siis läksime käts ja mina linnapeale. Liis jäi hotelli puhkama ja trenni tegema. See linn oli lihtsalt vapustav. Eriti pimedas, kuna neid tulesid oli seal metsikult palju. Käisime jala kogu peatänava läbi, mis oli üsna pikk ja seejärel suundusime vaaterattale, mis pidi olema maailma kõige kõrgem. Vaade oli vägev, vahepeal rippusime otse Sinagpuri Formel 1 raja kohal. Pärast käisime ka maa peal seda rada uurimas. Natukene uitasime veel pilvelõhkujate vahel ka ringi ja siis hotelli.

Teisel päeval magasime sisse. Sellegipoolest jõudsin ma veel enne hotellist lahkumist sealses basseinis sulistamas käia. Päris mõnus oli ärgata ja otse vette hüpata. Tegime siis check-out’i ära ja läksime loomaaeda. See loomaaed asus linna keskelt üsna kaugel ühes vihmametsas. See oli meie, kui põhjamaa inimeste jaoks täielik elamus. Ohtlikud loomad olid kõik puurides, aga kõik inimesele kahjutud loomad ei olnud millegiga piiratud. Seega saime minna osadele tegelastele ikka väga lähedale. Nägime mõne meetri kauguselt väga suuri nahkhiiri, laisklooma, papagoisid ja veel paljusid eksootilisi loomi. Üks leemur lausa hõõrus ennast vastu Liisi nagu kassid tavaliselt teevad. Juba see vihmamets ise oli meile oma loodusega parajaks vaatamisväärsuseks. Ka troopilise vihma nägime ära. Selline tunne oli nagu keegi oleks ämbriga vett taevast alla kallanud. Loomaaiast väljudes ja natukene eemale kõndides nägime puu otsas kaklevaid ahve ja siis saime aru, et tegu on siiski täieliku troopikaga. Pooled neist loomadest keda me seal sees nägime jooksevad tegelikult ka meie ümber olevates metsades ringi.

Sealt läksime käisime veel korra linnapeal, et Liis ka seda vapustavad vaadet näeks ja siis läksime lennujaama. Seal saime 7 tundi oodata.

Siin nüüd ka pilte meie troopika kogemustest: